pühapäev, 16. september 2018

Sügise tulemine.

Sügisilmad on juba kohal, aga minu aiamaa esimeses peenras on ikka veel suvine õiteilu.

Praegu on nelkide aeg. Minul on veel vähe neid õitsemas, aga puhmakad on küll ilusad suured ja ehk halastab selle aasta talvepakane neile ja saan ka järgmisel aastal rohkem nende õiteilu nautida.

Kassisabad on nii uhked ja suursugused. Olen jätkuvalt tänulik oma toredatele aiasõpradele, kelle käest suve jooksul  nii palju taimi ja seemneid saanud.

Ussitatar. See uhke lill on samuti mul esimest aastat ja juba näitab oma kauneid õisi.

Sellised pilvelahmakad on sügisel juba tavaks saanud.

Alles nüüd hakkavad daaliad oma õiget õiteilu ja rohkust silmailuks pakkuma.

Minu uhke maakartul aga on jätkuvalt rõõmustamas oma päiksekildudena säravate õitega.
Sügisene taevas. Omamoodi ilus, samas ka hirmutav.

2 kommentaari:

  1. Ma võin su rõõmsalt õitsevaid lilli aina ja aina vaatama jäädagi. Mulle väga meeldivad need võimsad tume-tumesinised pilvemürakad. Eriti veel siis, kui nad kerkivad taevavõlvile rohelise metsamüüri tagant.

    VastaKustuta
  2. Oma moodi on neis pilvedes tõesti midagi ilusat.
    Aitäh Mare, hea sõnaga toetamast!

    VastaKustuta