laupäev, 1. september 2018

September 2018

Selline on taevas täna 1 septembril. Sooja lausa +20. Tarkusepäev. Septembrikuud nimetatakse veel mihkli ja lõikusekuuks. Samuti ka sügisekuuks. Sel aastal tulid sügisemärgid juba varakult, kuna oli väga kuum hiliskevad ja suvi. Kalendrisügis aga pole veel käes, nii, et suvi ikka kestab meil veel.
 Selline pilt avaneb aiamaa lõpuosast. See kõik on tehtud alles sel aastal, paar kuud tagasi. Enne kasvasid siin vaarikad, aga kuna saak oli juba aastaid nigel, otsustasin nad välja kaevata ja sinna ilupõõsaid ja lilli kasvama panna. Sel aastal, nagu näha, ei ole pilt eriti ilus, aga juba järgmisel, loodan näha juba õitsvaid põõsaid ja lilli. Eks see oma töö ootamine ja viljade maitsmine tundub pikk ja aeglane, aga mis teha. Ootaja aeg on alati pikk.
 Sõrmkübaralill jätkab ikka visalt õitsemist.
 Kõrvitsatele on see suvi olnud väga hea kasvuaasta. Kastsin neid vaid nädalakese siis, kui istutasin taimed. Rohkem pole kastnud ja on tõesti suured. Kaks ei mahtunudki pildile.

Maapirn ehk topinambur, ehk mugul-päevalill on korvõieliste sugukonda kuuluv taim. Mina panin ta esmalt kasvama sellepärast, et varjata taga olevat sõnniku ja komposthunnikuid ja muidugi ka ilusate õite pärast.
 Daaliaid kasvatasin üle tüki aja, sel aastal esimest korda. Naabrimemm poetas igal hommikul mulle kasvuka ette jälle paar juurikat ja nii nendest kokku 9 tk saigi.Kahjuks aga tänavune kuum suvi ja minu vähene veevaru, ei lasknud neil oma õisi kauaks näidata. Mõni aga ei hakanud üldse õitsema. Ehk on järgmine aasta nende vastu armulisem.
 Äädikapuu istik. Kaks korda olen ma neid juba ka varem istutanud, aga ikka kuivasid ära. Nüüd on mul neid lausa kaks ja pildil olev, paistab päris krapsakas ja elus olevat. Öeldakse, et kolmas kord on õnne. Ehk seekord tõesti on ja jääb alles.

 Paprikaid polnud ma varem kasvatanud. Nüüd katsetasin ja nagu näha, hakkavad juba punaseks minema. Taimed on küll väiksed ja kolm mul neid ainult on, aga ikkagi oma kasvatatud. Järgmisel aastal jätan paprikakasvatuse vanasse kasvuhoonesse.
 Tomateid veel jagub. On saadud kahe pere peale isu täis süüa ja ka mahla teha. Tomatite ees kasvavad jalapenod ehk kibepipar. Isegi viljad juba küljes. Mulle maitsevad nad tohutult marineeritult. Samuti esimene katsetus ja olen väga rahul.

Tänuväärne kosmoselill, kes õitseb terve suve läbi, pakkudes võrratut silmailu.
Ja lõpetuseks siia sügisekuu esimese päeva aiamaa pilt.
Sinine kelluke, kes kasvab kivide vahel.

2 kommentaari:

  1. Aial on juba jumet. Tubli oled olnud! See on ülihea mõte kasutada maapirni varjajana. Kosmostega pole mul kunagi näkanud. Ei teagi, miks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole minagi neid ise kunagi kasvama saanud, aga eelmisel sügisel puistas naabrimemm mulle peenrasse seemneid ja nii ta kasvama hakkas. Ja juba on üks kasvamas ka kasvuhoone taga, küllap tuule temp siis.
      Eks ma ikka püüan, nii nagu oskusi ja mõistusenatukest jagub. :)

      Kustuta