Laupäev, 27. aprill 2019

Nii vähe on õnneks vaja!

Nii paar, kolm aastat tagasi olid minu aiamaal käimised tavaline rutiin. Midagi uut polnud. Ikka samad lilled ja põõsad, mis igal aastal.
Jah, muidugi tundsin ma ka siis rõõmu igast tärkavast õiekesest - aga see polnud võrreldav sellega, mis toimub sel kevadel. Vanasti  oli mul kombeks igal aastal oma taimi ühest kohast teise tõsta, nii, et nad ei jõudnudki kasvama hakata õieti. Sel aastal ma neid ei puutu.
Nii palju uut ja huvitavat ... Osa taimekesi jalutavad omapäi ringi ja leiavad omale uued kohad, aga mitte sinna, kuhu mina sibulad mulda pistsin, vaid sootuks kaugemal ja mitmes erinevas kohas. Põnev on!
Ja uus kasvuhoone, kus tomatitaimed juba kasvavad ja riiulitel lilletitad oma aega ootavad, et välja saaks kasvama juba.
Täna panin ka kõrvitsaseemned pottidesse, aega neil seal kasvada maikuu lõpuni.
Põnev on oodata  - nüüdseks on osa nartsisse oma kaunid õied avanud, osa aga tulevad hiljem. Ja need tulbid - panin neid ikka hulgim sügisel maha. Jälle on, mida oodata!
Hüatsindid, minu lemmikud!

Hüatsindid  ja priimula pikas peenras.

Nartsissid pikas peenras.

Priimulad pikas peenras, mis toreda aiasõbra käest saadud!

Kitsekakar hakkab ka õisi avama.

Küll see pikk peenar on ikka tänavu  kevadel kaunis!

Hüatsindid, mis taas aiasõprade kokkutulekul saadud.

Täna panin siis viite sorti kõrvitsaseemned pottidesse, kile peale ja ootavad kasvuhoones oma aega.

Tageetesed ja rebasesabad.

Päsmaslill.

Punane levkoi. Kirju on ka kuskil olemas.

Madalat mätasharja tärkas vaid mõni üksik.

Lilltubakas ja aednelgid. Kõrval on ka gasaaniad.



Varjupeenar vana kasvuhoone ja kivila vahel.

Jooksikud! Kaks aastat tagasi panin ühte kohta maha neli sibulat. Nüüd leidsin nad õitsemas neljast erinevast kohast.

Katsetan mõne taimega põhuga katmist.

Neljapäev, 25. aprill 2019

Loodus on selga tõmmanud rohelised kleidikesed!

Viimaste päevade suvine soojalaine on mõjunud ka loodusele. Muru rohetab. kõrged kased minu akna all on rohelise rüü selga tõmmanud ja aina uusi kauneid õisi tuleb iga päevaga juurde. Kevad on ilus! Kevad on võrratu aastaaeg, kus iga päevaga midagi ärkab, tärkab ja lööb särama.
Olen minagi  igapäevaselt oma pisikesel aiamaal tegutsemas ja enam - vähem ka graafikus, nagu öeldakse. Kiiret mul ju pole, aga igapäev leiab ikka midagi nokitsemist ja see kõik teeb vaid rõõmu. Vahel on küll nii, et kooberdad aiamaalt koju, nagu äraaetud hobune, aga see väsimus on vaid hetkeline. Natukene puhkust ja oled jälle valmis minema.
Tema rõõmustab mind uba teist kevadet!

Kas pole iludus? On ju?

See vana taluaia roosa pojeng on juba väga vana. Sain ta endale koos aiamaaga.


Nartsissid hakkavad juba hullutama.

Esimest kevadet on ka minul aiamaal hüatsintide värvikirevust.

Need kõrged kased, mis ulatavad kõvasti üle maja katuse, on istutatud siia üle 40 aasta tagasi.




Sillad ümmarguse elupuu tutsaka all.

Juba sain ka liivaga täidetud ühe poole kasvuhoone vahekäigust. Nüüd vaja veel liiva juurde tellida ja ka teised ära täita.

Reede, 19. aprill 2019

Suur Reede

Linnainimene täna puhkab, aga maainimene rügab ikka aias, et kõik vajaminev kenasti valmis saada. Egas minagi teistsugune pole. Kell kümme hommikul võis mind näha juba aiamaal kaevamas. Täna sain siis teise peenra ka valmis, mis sibulatele mõeldud. Esimene on porgandite jaoks. Kolmas tuleb peedi peenar. Seda rohumaad on ikka päris raske kaevata, aga tasapisi asi siiski edeneb ja suur rõõm on vaadata oma tehtud tööd.
Veel kaevasin läbi ühe pisikese maatüki, kus oli varem maapirn ja nihutasin piire veel taha poole, et daaliatele ruumi teha.
Üleeile sai ka tomatitaimed ja osa lilletaimi kasvuhoonesse viidud. Nagu aru olen saanud, tunnevad nad seal end paremini, kui lõõskava päikese käes toas aknalaual.
Olen nüüd ka pisikese kahe kuuse kutsika omanik ja nii saan aiamaal pikemalt olla vaid siis, kui keegi lastest kutsika valves on. Ei taha nii pisikest veel kauaks üksi jätta.





Meie pisike Pätu!

Lapselaps pidas vanaema ka meeles!

Kolmapäev, 17. aprill 2019

Kevad on tulnud ja jäänud!

Sain juurde mõned kollased priimulad.

Uus kasvuhoone ootab uusi asukaid!

Püvilill.

Soetasin ka mõned võõrasemad. Suvel panen ise seemne mulda.

Rohumaa kaevamine, sest köögiviljapeenraid on vaja ju!

Varajased greigi tulbid.CAPE COD

Valge kirgaslill "Alba"

Lumeroos õitseb ikka veel!

Esimesed tomatitaimed kasvuhoonesse viidud.

Hüatsint.


Neljapäev, 4. aprill 2019

Aiakevad!

Sooja +13, 7, päike särab selges sinitaevas ja leebe tuul paitab nägu.






Proovisin veidi kobestada peenart, aga kohati on ikka veel maa sügavamalt sulamata.

Kasvuhoones +27
Gasaaniad ja aednelgid kolisid kasvuhoonesse.