Olen minagi igapäevaselt oma pisikesel aiamaal tegutsemas ja enam - vähem ka graafikus, nagu öeldakse. Kiiret mul ju pole, aga igapäev leiab ikka midagi nokitsemist ja see kõik teeb vaid rõõmu. Vahel on küll nii, et kooberdad aiamaalt koju, nagu äraaetud hobune, aga see väsimus on vaid hetkeline. Natukene puhkust ja oled jälle valmis minema.
Tema rõõmustab mind uba teist kevadet! |
Kas pole iludus? On ju? |
See vana taluaia roosa pojeng on juba väga vana. Sain ta endale koos aiamaaga. |
Nartsissid hakkavad juba hullutama. |
Esimest kevadet on ka minul aiamaal hüatsintide värvikirevust. |
Need kõrged kased, mis ulatavad kõvasti üle maja katuse, on istutatud siia üle 40 aasta tagasi. |
Sillad ümmarguse elupuu tutsaka all. |
Juba sain ka liivaga täidetud ühe poole kasvuhoone vahekäigust. Nüüd vaja veel liiva juurde tellida ja ka teised ära täita. |
Ülitubli oled! Ma pole juba ammuilma blogisse midagi kribanud. Lihtsalt ei jaksa...
VastaKustutaEks see kevadine aeg ole sulle ka ju ülikiire askelduste aeg olnud ja jätkub veelgi. Küllap aga peagi tuleb ka seda vaba aaega juba rohkem, kus saab tehtut nautida.
VastaKustuta