Loodus on selga tõmmanud rohelised kleidikesed!

Viimaste päevade suvine soojalaine on mõjunud ka loodusele. Muru rohetab. kõrged kased minu akna all on rohelise rüü selga tõmmanud ja aina uusi kauneid õisi tuleb iga päevaga juurde. Kevad on ilus! Kevad on võrratu aastaaeg, kus iga päevaga midagi ärkab, tärkab ja lööb särama.
Olen minagi  igapäevaselt oma pisikesel aiamaal tegutsemas ja enam - vähem ka graafikus, nagu öeldakse. Kiiret mul ju pole, aga igapäev leiab ikka midagi nokitsemist ja see kõik teeb vaid rõõmu. Vahel on küll nii, et kooberdad aiamaalt koju, nagu äraaetud hobune, aga see väsimus on vaid hetkeline. Natukene puhkust ja oled jälle valmis minema.

Tema rõõmustab mind uba teist kevadet!

Kas pole iludus? On ju?

See vana taluaia roosa pojeng on juba väga vana. Sain ta endale koos aiamaaga.

Nartsissid hakkavad juba hullutama.

Esimest kevadet on ka minul aiamaal hüatsintide värvikirevust.

Need kõrged kased, mis ulatavad kõvasti üle maja katuse, on istutatud siia üle 40 aasta tagasi.

Sillad ümmarguse elupuu tutsaka all.

Juba sain ka liivaga täidetud ühe poole kasvuhoone vahekäigust. Nüüd vaja veel liiva juurde tellida ja ka teised ära täita.

Suur Reede

Linnainimene täna puhkab, aga maainimene rügab ikka aias, et kõik vajaminev kenasti valmis saada. Egas minagi teistsugune pole. Kell kümme hommikul võis mind näha juba aiamaal kaevamas. Täna sain siis teise peenra ka valmis, mis sibulatele mõeldud. Esimene on porgandite jaoks. Kolmas tuleb peedi peenar. Seda rohumaad on ikka päris raske kaevata, aga tasapisi asi siiski edeneb ja suur rõõm on vaadata oma tehtud tööd.

Veel kaevasin läbi ühe pisikese maatüki, kus oli varem maapirn ja nihutasin piire veel taha poole, et daaliatele ruumi teha.

Üleeile sai ka tomatitaimed ja osa lilletaimi kasvuhoonesse viidud. Nagu aru olen saanud, tunnevad nad seal end paremini, kui lõõskava päikese käes toas aknalaual.

Olen nüüd ka pisikese kahe kuuse kutsika omanik ja nii saan aiamaal pikemalt olla vaid siis, kui keegi lastest kutsika valves on. Ei taha nii pisikest veel kauaks üksi jätta.

Meie pisike Pätu!

Lapselaps pidas vanaema ka meeles!

Kevad on tulnud ja jäänud!

Sain juurde mõned kollased priimulad.

Uus kasvuhoone ootab uusi asukaid!

Püvilill.

Soetasin ka mõned võõrasemad. Suvel panen ise seemne mulda.

Rohumaa kaevamine, sest köögiviljapeenraid on vaja ju!

Varajased greigi tulbid.CAPE COD

Valge kirgaslill "Alba"

Lumeroos õitseb ikka veel!

Esimesed tomatitaimed kasvuhoonesse viidud.

Hüatsint.

Aiakevad!

Sooja +13, 7, päike särab selges sinitaevas ja leebe tuul paitab nägu.

Proovisin veidi kobestada peenart, aga kohati on ikka veel maa sügavamalt sulamata.

Kasvuhoones +27

Gasaaniad ja aednelgid kolisid kasvuhoonesse.

Aiakevad 2019 on alanud!

Lumeroos! Tema sain, sel kevadel, oma lahke naabrimemme käest.

Lumekupp! Jälle saadud sel kevadel naabrimemme käest!

Lumikellukesed. Märtsikellukesed on ka olemas, aga kuna istutasin nad eelmisel aastal uuele kohale, siis on nemad alles väikesed.

Sinilill! Taas lahke naabrimemme toodud, kes lausa metsas käis ja mulle välja kaevas ning aiamaale ise ka istutas.

Roomav kukehari. Sedum spurium Summer Glory

Esimesed krookused varjupeenras.Neid nimetatakse ka lumekrookusteks, kuna on esimesed, kes varakevadel ninad välja pistavad.

Esimene maa kaevamine varjupeenras, mis jääb vana kasvuhoone ja kiviaia vahele. Päike paistab sinna vaid hommikuti. Nüüd vaja vaid taimed siia leida.

Ajalugu. Pika peenra rajamine.

Leidsin kahe aasta tagused pildid, kus ma seda pikka peenart alles tegema hakkasin.

2017 aasta kevad, peenra tegemisega alustasin 2016 sügisel.

2017 augusti kuu, kus pool pikast peenrast oli juba valmis.

2017 kevad

2017 kevadel hakkasin ka uuesti kiviktaimlat rajama.

2018 aasta suvi, kus pikk peenar juba valmis on.