reede, 14. aprill 2023

 Kaks pikka aastat pole ma siia midagi postitanud. Vahepeal on toimunud nii mõndagi, millest ma aga siin pajatama ei hakka.  Halba pole mõtet enam meenutama hakata. Pigem liigume edasi ikka heade mõtetega ...

Rahutu hing, nagu ma kipun olema, ei ole ma ka nüüd rahul, oma kaks aastat tagasi rajatud minirosaariumiga. Muru oli ilus küll, aga taimed ju kasvavad ja ülimalt tüütu oli seda lõikeheina, mis ristiku sees kasvas, kätte saada, isegi väikeste roosiistikute vahelt. Nii saigi alguse mõte, et kaevan selle kõik välja, koorin murumättad ja roosid saavad kasvama vaid puhta ja rammusa maa peal, Ikka annan neile lämmastikku kõdusõnniku näol, roosiväetist. Vahel ka kevadväetist. Olen küll algaja roosikasvataja, aga eks me kõik ole kunagi nullist alustanud.

Nüüd on plaanis veel tuua kivid, astumise jaoks, rooside vahele. Eks paistab, kuidas  see asi välja hakkab nägema. Uutest ideedest mul puudust ei tule. Iseasi on teostus ise. Nüüd sõltun ma palju ka teiste abist, sest va pahalane viirus, tegi palju kurja. Ka minule, aga ma ei pidanud ju  halbadest asjadest rääkima. Kui tänane mõte teoks saab, siis annan siia kindlasti ka teada!



kolmapäev, 22. detsember 2021

Talve esimene päev.

 Tavaliselt ma talve eriti ei armasta. külm ja vastik. Parema meelega istuksin toas ja kütaksin ahju. Nüüd, kus mul on aga väike nähvits koera näol kodusesse elamisse pugenud, pean ma paar, kolm korda päeva jooksul temaga õue minema, olgu ilm milline tahes.

Tänu sellele olen hakanud ka märkama kõike seda, mida varem polnud tähelegi pannud või ei hoolinud läbi akna vaatamisega.

Panen täna siis oma emotsoonid siia piltide näol üles.
Lumi tantsis ja laulis jalgade all, Lumekristallid säramas lumel. milline valgus, milline avarus! See on lummav. talvekunstnik on oma tööd südamega kohe teinud.



















,

kolmapäev, 3. november 2021

Veel mõned uued taimed minu aias.

 

Tema on pargiroos RUGELDA, HRG ADR. See pilt on 2020 aastast. Tänavu sai vist külmakahjustusi ja ei õitsenud nii ilusasti. Sellegi poolest võrratult kaunis tegelane.

Sel aastal sai istutatud juurde valgete õitega monarda, siilikübar ja valge ning punase õiega vesikanep. Näpuotsaga ka krookuseid, kevadel värviilu pakkuma. Paljukest selle väikese maa peale ikka ära mahub. Aga nagu laulgi ütleb, et ise olen väike, kuid mu süda suur - Nii on minu aiakesega ka. 





Väikese veesilma rajamine kiviktaimlasse. 2021

Nagu minu blogi vaatajad juba aru on saanud, siis sel aastal olen alustanud lausa kolme uue projektiga.

Ja nüüd siis kolmas - väikese veesilma rajamine. Tegelikult  lausa ebareaalne ettevõtmine. Miks, küsite kindlasti? Aga sellepärast, et mul ei ole aiamaal ei elektrit, ega ka vett. Loodan helde ja lahke looduse peale - palju päikest ja ka piisavalt vihma. Õnneks on mul olemas vihmaveerennid uue kasvuhoone külgede peal, kus saan tünnidesse vihmavett koguda. Ja puhta vee eest saab hoolitsema päikesepatarei peal purskkaev. Nii lähen siis täiesti ehku peale välja. Aga minu lööklause on alati olnud, et - Ega enne ei tea, kui ei katseta!
Ja nüüd mõned pildid tehtud tööst.

Esimene päev.

Teine päev.

Neljas päev. Keskmise augu sügavuseks kuskil 50 cm.

Kolmas päev.

Kiviktaimla 2021

 Kohe kindlasti ei saa ma märkimata ja näitamata jätta oma lemmikut - kiviktaimlat. Kolme aasta jooksul olen ma ahminud sinnagi kokku  liiga palju taimi, mis nüüdseks juba harvendamist vajavad. Sellest siis juba järgmisel kevadel.

Nüüd aga veidi selle aasta pildimaterjali!